Part of me

HEI,

Kõigepealt räägiks sissejuhatuseks lühidalt endast. Kes olen, kust tulen ja miks ma siin üldse olen? Ja siis räägin päevast ja lähiajast!

Kutsuda võid mind Liisuks. Kui on erisoove hüüdnime seisukohalt siis kuulan teie omad ära, aga üldiselt käib liikvel siiski vaid Liisu. Tulen ma aegade algusest Eestist, aga enam ei pesitse seal (kahjuks-õnneks). Peale ‘Kolmandat maailmasõda’ kolisime (isa, õde ja Mina) Rootsi. Hetkel siis pesitsen täpselt Stockholmis- Östermalmis.

Miks ma Siin olen? Mul pole sellele rohkem mõjuvamaid põhjuseid, kui et tuli tuju ja veel mõni põhjus, aga need jäägu minu teada. Võibolla isegi seepärast, et kunagi ei tuleks sellist hetke, et pean ütlema: ,, Keeled mida valdan oleksid: inglisekeel, rootsikeel ja oskan tere öelda saksa -ja eestikeeles.´´ Ma loodan, et see on natuke põhjusetest ja sissejuhatustest.

Igapäeva elu juurde siis nüüd

Ärkasin kümme enne seitset. Raske oli, aga nagu viimased 17 aastat olen ma sellega suurepäraselt hakkama saanud sain ma sellega tänagi hakkama. Hommikul vaidlesin pikalt õega teemal järjekord. Nagu mul neid äkkideid ikka ilmub mõtteisse, oli täna sama olukord. Mõtlesin, et võiks õega mingi graafiku kirja panna, et millal kumbki meist hommikul vannituppa saab. Isa sellesse kaasta ei maksa kuna tal all oma vannituba hommikult, aga minu ja õe jagelused hommikuti on lõputud. JA need ei lõppe mitte kunagi. Seega tagasi alguse juurde, pakkusin ma talle, et teeme nii, et ma lähen kohe pärast ärkamist vannituppa pesema ja oma tegemisi tegema. Kuna ma hommikuti pesen ja tema mitte siis on mõtekam, et ma käin vannitoas ennem kuna siis on peale seda tal aega seal suterdada küll, aga ma ei saa hiljem minna, sest ma ei jõua end ju kuivatada ega riietudagi kui peab juba valmis olema. Õde, aga hakkas streikima. Ausalt ma ei mõelnud enda mugavuste üle vaid loogiliselt. Olen ma siis süüdi, et ta hommikuti pesemas ei käi? Lahenduseni me ei jõudnudki, sest ennem teema sulgemist oli ta juba oma toas ja uks tema järel sulgus laulu ja pauguga. Ma sain küll pesema, aga edaspidist lahendust ei leidnud me siiski. Arvatavasti jätkan ma seda teemat temaga ka homme.

Teine jagelus oli isaga. Isa lubas, et annab mulle täna hommikul raha kuna mul vaja päris mõnusalt asju osta. Mitte ebavajalike asjade jaoks vaid vajalike, nagu kehahooldus tooted ja mõned väga kaua pinnitud riidehilbud. Aga loeng hakkas kohe peale seda , kui ma seda talle meelde tuletasin. Jutt seisnes vastaspoolt siis selline umbes: ,,Ma ei tea, mulle tundub, et asju ainult ostetakse üksteise otsas. Kas sa sööd oma riided ära või milles on asi?´´ See jutt oli absurdne ja naeruväärne. Kuigi ma läksin endast üsna närvi, üritasin ma talle siiski rahulikult ja inimlikult selgeks teha inimlike vajadusi. Tegin talle selgeks, et ma ei taha käija koguaeg ühtede ja samade hilpudega ja nii enda kui teiste huvides ei taha ma roheline pilv peakohal ringi käija ja nägu nagu kodutul. Aga ma olen kindel, et selle jutu iva ei jõudnud temani siiski. Raha ma küll sain, aga oli tunda, et inimene ei saa ikka udutuhkagi aru. Ta ei saa aru, kuna ostab keskmisest pisut vähem tihedamini riideid, aga need on VÄGA kallid. Niiet ma ei mõista miks ta ei võiks aru saada, et kui ma ostan sama raha eest omale neli korda odavamaid riided ja viis korda rohkem siis on asi ju tasakaalus. Kokkuvõttes ei käi me kumbki paljalt ja oleme üsna rahul ja õnnelikud. Aga ei, ei jõua keskealisele mehele see kuidagi kohale. Nuta või naera!

Isa viis meid kooli ja mõtlesin, et matustele lähme kuna autos valitses totaalne vaikus, lämme ja selline masendav lausa ‘tahan-autost-lahkuda-kohe’ aura. Kooli jõudes olin lausa väga tujutu.

Vahepeal panen siis tänase outfiti:

Topp HM

Retuusid Veromoda

Kingad Wedins

Koolis ei juhtunud eriti midagi. Väga paljud puudusid. Isegi Emelie oli tantsimas. Istusin üksi ka takkaotsa. Tunnid möödusid kohutavalt aeglaselt. Peale neljandat tundi käisime Björniga söömas. Björn on ikka suurepärane ja kõikvõimas. Suutis mu tuju täiesti üles viia oma lollide naljadega. Ta avastas hommikul, et tal on suvi varsti tulemas. See kuidas ta seda ütles, nii lootusrikkalt ja innukalt, see oli lihtsalt niivõrd naljakas!

See oli siis minu lõunasöök niiöelda ja vastastordike kuulus siis B’le.

Peale toitu pidi muidugi kooli tagasi minema. Ülejäänud päev möödus veidikene paremini, aga mitte ka hiilgavalt kuna tunnis oli surmigav ilma Emelie’te

Peale kooli läskime Viciga shoppama. Kuna kindel siht oli teada siis palju see aega ei võtnud. Koju minnes näitasin õelegi. Õele taaskord ei meeldinud muidugi. Ma mainin ära igaksjuhuks, et ta minust aasta noorem!

Mis ma siis täna suutisn kokku osta:

Nüüd aga lõpetan, lähen jooksma ja võibolla peale seda viin Sally jalutama. Täna pole Bajro‘lt kõne saanud. Aga õhtu alles noor ehk veel jõuab

LickieLickie